Nädal 7: Arvutid ja paragrahvid II: litsensid ja autoriõigus


Intellektuaalvara litsentside ja autoriõiguste puhul omab oma rolli ka copyleft. Copyleft iseenesest nõuab, et intellektuaalvarast tuletatud looming läheks samade litsentside ja tingimuste alla, mis tema "emalooming." Copyleft on vägagi mõistlik element kogu autoriõiguste ja litsentside trallis. Leidub inimesi mõlemat masti: neid, kes müüvad insuliini patendi 1$ eest ülikoolile, et piirata monopoli ja neid, kes ühe viaali eest 30-250€ küsivad. Seega on copyleft väga kasulik jõustamaks esialgse autori soove tema töö ja loome viljade puhul. 

Kuidas mõjutab copyleft litsentsivalikut, sõltub igast autorist endast. Copyleft võib olla tugev, kus ta kehtib ka kõikidele tuletistele aga võib ka olla nõrk, kus copylefti rakendumine sõltub tuletusmeetodist. 

Näiteks rakendub väga tugevalt copyleft AGPL litsentsi puhul, kus on täielikult minimeeritud igasugune copyleftist möödahiilimine. 
Väheke pehmemat varianti pakub GPL, mis on ikka tugeva edasikandumisklausliga, kuid lubab üle veebi kasutamist. Populaarseimad GPL litsentseeritud tooted on Linuxi kernel ja GCC.
BSD litsents lubab selle all olevaid tooteid levitada(avatud lähtekoodi ja nullhinnaga) kuid copylefti klauslit enda tuletistele ei jõusta. Seetõttu kasutatakse BSD litsentsiga tooteid tihti uue ärivara loomiseks. 
Isiklikult pooldan ja austan "Kunst kuulub rahvale" suhtumist. Inimesed peaks saama tunnustatud oma loomingu eest kindlasti, kuid enda loome pealt teistel edasi liikumise täielikul keelamisel paistab olevat juures pisuke ahnuse mekki. 




  1. https://mississippitoday.org/2021/10/13/mississippi-insulin-pricing-challenges-lawsuit/
  2. https://time.com/5709241/open-insulin-project/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 8: Professionaal vs käsitööline

Minu silmis on erinevad mõisted ka lihtsalt professionaal ja oma ala professionaal.   Kui kellegi kohta öeldakse "Ta on oma ala professionaal", siis see sisendab palju rohkem usaldust selle inimese pädevusse. Lisandub eeldus, et ta ei ole lihtsalt töötaja, vaid teeb oma tööd innukuse ja tarmukusega. Oma ala professionaal on keegi, kelle arvamust ja sõnavõtte tasub arvesse võtta ja usaldada. See-eest ei saa öelda, et tavaline töötaja, kes on 10a. oma erialal tööd teinud, ei oleks professionaal, sest kuigi ta ei pruugi oma erialal luua palju uut väärtust, tegeleb ta sellega siiski rohkem, kui hobikorras. Ma arvan, et minu silmis käsitöölist ja oma ala proffi seovad ilmselge teotahe ja rõõm tööst. Kuid on oluline tunnistada, et nende vahele jääb palju inimesi, kelle jaoks "nii palju, kui vaja ja nii vähe, kui võimalik" motto paika peab. Nende puhul sõltub nende sissetulek vähem nendepoolsest väljundist, kui turuvõimalustest ja ülemist lage on raske murda. Sissetuleku j...
Lisateave

Nädal 12 näited kasutatavusest veebis

Olles töötanud poolteist aastat ühes kindlustusseltsis ja mõned kuud kindlustusmaaklerina, olen saanud katsetada pea kõikide Eestis pakutavate kindlustusseltside müügiportaale.  Võin juba etteruttavalt mainida, et mitte ükski portaal isegi ei sarnanenud teisele ja kõik toimisid hoopis eri loogika alusel.  Loomulikul on mul välja kujunenud kallutatus seltsi poole, kus ma kauem töötasin. Selle müügiportaaliga on rohkem tööd tehtud ja kõik palju paremini selgeks saanud.  Teistega töötades küll aga pean mainima, et suur osa tööpäevast kulus programmidest aru saamiseks ja vajalike nupukeste leidmiseks. Kindlasti seltsi töötajal sellega probleeme tekib vähem aga maakleri jaoks, kes peab üle 7 erineva programmi töötama, mängiks rohkem intuitiivsusele/lihtsusele rõhku panev programm suurt rolli. Väga positiivselt on ühel seltsil organiseeritud liikluskindlustuste vormistamise süsteem. See on ka põhjus, miks nad endale on võitnud tõenäoliselt suure osa erijuhulistest kindlustustes...
Lisateave

Nädal 2: Enne Wi-Fit

Fortran  Fortran( Formula Translator) on vanim "moderne" programmeerimiskeel, mis leiab ka tänapäeval kasutust. Muidugi on teda jooksvalt uuendatud, kuid esimene versioon võeti kasutusele juba 1950ndatel.  Fortran arendati välja IBMis, kui tekkis vajadus praktilisema programmeerimiskeele järgi. Esmakordselt nägi ta ilmavalgust 1954. aastal, turule avati ta 1957. Esimene väljalase sisaldas ainult 32 lauset. Eesmärk oli luua keel, mis sarnaneks rohkem inimkeelele ja välja tuli miski, mille disaini osas on malli võetud ka BASIC, C, C++ ja muude keelte loomisel.  Tänapäeval leiab Fortran peamiselt kasutust teaduse ja inseneeria valdkonnas, kuna on eelkõige sobilik arvutuslikuks andmetöötluseks.  2021. aasta septembri seisuga on TIOBE indeksi järgi 17. populaarseim programmeerimiskeel.  https://www.thoughtco.com/history-of-fortran-1991415 https://www.tiobe.com/tiobe-index/ Flopidisk  Kuigi ainult 99.5% ulatuses tänapäevasest kasutusest kadunud, on flopidisk(või ...
Lisateave