Nädal 5: Tarzan suurlinnas

2. Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus

Internetisuhtlusel kasutajate viisakusele keelitamine on keeruline teema. Eriti kuna tihtipeale "normaalse" inimese standarditele kohaselt ei käitu mitte igaüks ka tavaelus. Kommentaariumites ja suhtlusvõrkudes esinevad onu Heinod, tädi Maimud ning muud karvased ja sulelised tunnevad end tihti piisavalt vabalt ja enesekindlalt, et mitte end tsenseerida eraelus või ka veebis. 

Muidugi siin võib oma osa ka mängida inimeste harimatus internetimaailma suhtes. On ju internet tänapäeval kasutusel tarbeesemena, mida enamik enesestmõistetavalt võtavad. Kahjuks ta ei tule ka kasutajale kätte manuaaliga ja on koguaeg püsivas arengus. Seega ma mõnevõrra mõistan internetis leiduvat tahumatust. Leian, et tihtipeale tulenevad netiketi rikkumised mitte halbadest kavatsustest, vaid lihtsast ausast rumalusest(tasub ära märkida, et siinkohal ma ei loo kõnealustele vabandusi, vaid pigem mõistan nende tausta).

Ühe nö. "prügitootjana" tooksin välja ka lapsed. Olles ise olnud internetiga loll laps teiste internetiga lollide laste seltskonnas, seejuures minimaalse või täiesti olematu järelvalvega, mäletan väga hästi, millist elevust internetis vembutamine pakkus. Nüüd, kui igal lapsel on juba 1. klassis oma nutitelefon ja isiklik arvuti, ei ole nende eest pääsu.  Kuna internet ja sotsiaalmeediad jms on nii tavapärane igapäevaelu osa, ei mõtle keegi lapsevanemaid ja lapsi piisavalt harida nendel teemadel. Lisaks muidugi on lastevanematel, kelle 7 aastane nende emaili seadistab keeruline last harida teemal, mida nad ise vaevu mõistavad.