Nädal 4: Info- ja võrguühiskond
Aastal 2013 kiitis heaks Eesti Vabariigi Valitsus „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ ja selle rakendusplaani. Selles kirja pandud visioonist on allpool välja toodud paar punkti ja mõned mõtisklused nende edukusest.
Kõige enam realiseerinud punktiks 2013. aasta Eesti infoühiskonna arengukava visioonist pean ma 1. peatüki "Inimeste parim elu" alt seda, mis kirjeldab teenuste kättesaadavust ja andmete kaasaskantavust. Näiteks võiks tuua kasvõi vaktsineerimispasse - on see ju hetkel oluline dokument, mis enamikel digitaalsel kujul telefonis kaasas on ja asutustes omakorda telefonidega kontrollitav on.
Väga lihtsatest ja mugavatest lahendustes avasektoris tooks näidetena välja tuludeklaratsioonide esitamise ja digiloo. Ka enamik dokumentidega seotud toiminguid on tehtud digitaalseks ja kohalkäimine kontoris on pea täiesti ebavajalik. Kui varasemalt pidi PPAs eri toimingute jaoks igaks juhuks varuma tunde, siis see aasta, kui läksin uut ID kaarti tegema(kaasas varasemad kogemused, Kindle, laetud telefon ja kõrvaklapid), lasti mul pilt putkas ära teha ja siis saadeti ära, "Tee kodus." Juhuste sunnil olin ka Töötukassas mõnda aega arvel, inimkontakt piirdus terve selle aja jooksul ühe telefonikõnega. Kuigi nendel (ja ka muudel) süsteemidel on kindlasti palju vigu ja puudujääke, muudavad nad siiski elu oluliselt mugavamaks.
Erasektoris on olukord isegi parem - Wolt, Bolt, mTasku jne. Võimalusi on tohutult, suur osa kaubandusest igal tasandil ongi liikunud digitaalsuse poole ja on kättesaadavad kõikjal kõigile. (Sellises majandusolukorras on tõesti šokeeriv, et keegi 85 miljoni eest pankrotistunud kaubanduskeskust osta ei taha.)
Niiet väide "Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis
kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad." vastab ikkagi suures osas tõele.
Kõige enam realiseerinud punktiks 2013. aasta Eesti infoühiskonna arengukava visioonist pean ma 1. peatüki "Inimeste parim elu" alt seda, mis kirjeldab teenuste kättesaadavust ja andmete kaasaskantavust. Näiteks võiks tuua kasvõi vaktsineerimispasse - on see ju hetkel oluline dokument, mis enamikel digitaalsel kujul telefonis kaasas on ja asutustes omakorda telefonidega kontrollitav on.
Väga lihtsatest ja mugavatest lahendustes avasektoris tooks näidetena välja tuludeklaratsioonide esitamise ja digiloo. Ka enamik dokumentidega seotud toiminguid on tehtud digitaalseks ja kohalkäimine kontoris on pea täiesti ebavajalik. Kui varasemalt pidi PPAs eri toimingute jaoks igaks juhuks varuma tunde, siis see aasta, kui läksin uut ID kaarti tegema(kaasas varasemad kogemused, Kindle, laetud telefon ja kõrvaklapid), lasti mul pilt putkas ära teha ja siis saadeti ära, "Tee kodus." Juhuste sunnil olin ka Töötukassas mõnda aega arvel, inimkontakt piirdus terve selle aja jooksul ühe telefonikõnega. Kuigi nendel (ja ka muudel) süsteemidel on kindlasti palju vigu ja puudujääke, muudavad nad siiski elu oluliselt mugavamaks.
Erasektoris on olukord isegi parem - Wolt, Bolt, mTasku jne. Võimalusi on tohutult, suur osa kaubandusest igal tasandil ongi liikunud digitaalsuse poole ja on kättesaadavad kõikjal kõigile. (Sellises majandusolukorras on tõesti šokeeriv, et keegi 85 miljoni eest pankrotistunud kaubanduskeskust osta ei taha.)
Niiet väide "Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis
kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad." vastab ikkagi suures osas tõele.
Kõige vähem realiseerinud punkti osas otsustada on väheke keerulisem, valikut on rohkem.
Neist ehk mitte konkreetselt kõige vähem realiseerinud aga võib-olla kõige ärritavam on: "Eestist on saanud maailmas tuntud mõttekeskus, kus toimub hoogne ja mitmekesine arutelu
infoühiskonna olemuse ja tuleviku üle ning selle mõju kohta igapäevaelule ja eri elualadele.
Eesti on hinnatud globaalne eestkõneleja infoühiskonna arengu teemadel, seistes hea selle
eest, et samaaegselt oleks tagatud infoühiskonna kolm olulist sammast – info vaba liikumine,
turvalisus ja privaatsus."
Miks ma ütlen ärritav on see, et selle eesmärgi saavutamiseks kõik eeldused on antud. Meil on mitmeid "ükssarvi" ja suuri, rahvusvaheliselt edukaid projekte. Siiski arvan, et "maailmas tuntud mõttekeskuseks" peavad Eestit peamiselt siiski veel eestlased ise. Kindlasti on raske luua uut Palo Altot väikses idaeuroopa külakeses, kui kõikide pilgud on kõõrdi USA ja Hiina poole aga eeldused selleks on meil head. Üks samm õiges suunas on värskelt Jõhvis avatud tehnoloogiakool. Ootan elevusega arenguid, mis tulevik Eesti tehnoloogiamaastikul veel toob. Tehnoloogia ja IT areng on kiire ja muutumas aina kiiremaks, niiet vaevalt liialt kaua tuleb oodata järgmise "Vau, meie tegime!" hetkeni. Seni loodan, et (rahvusvahelisi) meeme "infoühiskonna arengu teemadel globaalse eestkõneleja" riigikogulastest videokoosolekute ajal veipimas ja/või trussikutes tekib minimaalselt.
Kommentaarid
Postita kommentaar