Nädal 1: 3 huvitavat IT-lahendust erinevatelt kümnenditelt

Perfokaardid ~1890

Perfokaardid on üks esimesi programmeerimise algeid, millega opereerimine võttis tänasega võrreldes oluliselt rohkem tööd ja aega. 

Perfokaart on füüsiline kaart, millele saab salvestada mehaaniliselt informatsiooni lüües õigetesse kohtadesse auke. Söötes augustatud perfokaardi vastavasse lugejasse, loeb too kaardil olevaid auke/mitte-auke ning vastavalt sätestatule salvestab või töötleb siis sellel oleva info.

Selliste kaartide ajalugu on pikk ja kasutusalasid on olnud mitmeid, kuid vast kõige asjakohasem on nende kasutus programmide ja andmete sisestamisel. 

Programmi kirjutamisel tähistab iga kaart pakis ühte rida koodist. 70ndate lõpuni kasutati kaartidel 6-bitist koodi, hiljem lisati ka võimalus lisada soovi korral 2 bitti juurde. Programmid kirjutati eelnevalt paberile ja lasti operaatoril teha valmis kaardid(või tegid ise, kui olid andekam). Seejärel tuli viia kaardid arvuti juurde, kus oli vastutav isik, kes su programmi jooksma pani ja oodata järjekorras lootes, et kõik on korrektne. Vastasel juhul tuleb teha vigade parandus ja alustada uuesti. 

Suurim perfokaartidel tehtud programm olla 1950 SAGE kommunikatsioonisüsteem, kus kasutati 62 500 kaarti(ca 5MB)

Programmeerija 62500 perfokaardiga. © MITRE Corporation. Computer History Museum ID 500003057.

Kõigest sellest tulenevalt oli programmeerimine ja andmetöötlus enne tänapäevase arvuti loomist piisavalt tülikas ja aeganõudev protsess, et eemale tõugata suurt osa tänastest IT-huvilistest ja spetsialistidest(kaasa arvatud yours truly). Seega suur austus nendele, kes sellest perioodist läbi murdsid.

Kasutatud allikad:

1. https://kartsci.org/punched-cards-from-korsakov-babbage-hollerith-to-ibm-and-computers/
2. https://darayjg.wordpress.com/punch-card-reader/
3. https://whatis.techtarget.com/reference/History-of-the-punch-card

Isikustatud sisu ~2010(?)

Pole täpselt kindel, kui kaugele tagasi isikustatud sisu/reklaamid internetis lähevad, kuid selge on , et neil pole plaanis lahkuda. 

Kuna paljud meist jätavad internetiavarustesse maha endast suures hulgas informatsiooni(tahtlikult või mitte), on selle võimaluse ära kasutamisest võimalik teenida palju tulu. See on ka arusaadav, kui ettevõtete eesmärk on teenida tulu ja kasutajate soov on võimalikult mugav online-keskkond. 

Isikustatud reklaamid on veebilehtede poolt kasutatav meetod, mis kasutab inimeste internetiajaloo ja käitumise analüüse, et soovitada kasutajatele teenuseid/tooteid/sisu reklaamides, mis neile huvi pakuks. Iseenesest ei tundu see muidugi kõige halvem idee(muidugi ma soovin teenuseid/tooteid/sisu, mis mulle huvi pakub) aga see hõlmab eneses ka mitmeid probleeme. 

(Head)Turundajad on pigem teadlikud inimese psühholoogiast ja oskavad seda oma kasuks ära kasutada. See sisaldab kaubanduskeskuste planeeringuid, tooteasetust ja isegi lõhna, mida nad venitilatsiooniga levitavad aga see on ikkagi mõnevõrra generic. Kui aga tuua see internetikeskkonda, mida me kõik kasutame igapäevaselt, siis see toob mängu väga sügava eristumise inimeste vahel. Inimeste teadmised asjadest erinevad, tõekspidamised või huumorisooned ei kattu enam. Üks hetkel aktuaalsem näide sellisest tugevalt personaliseeritud sisust on Tiktok. Tiktokil on väga hästi välja töötatud algoritm, mis on suuresti põhjuseks, miks ta nii populaarne on. Inimesed saavad väga lihtsalt kätte täpselt neile kohandatud sisu, ja ühegi kasutaja igapäevane meelelahutus ei kattu enam(ja see on kohutavalt populaarne nooremate seas ehk kes teab mis sellest saama hakkab). Sama kehtib ka ülejäänud sotsiaalmeedia platvormide kohta, kes on asunud uudse hiiglasega mõõtu võtma. 

Virtuaalassistendid 1990-

Hetkel on virtuaalassistendid juba kõikidele tavapärane teema. Kui kivi all ei ela siis on igaüks vähemalt kuulnud kõnetuvastusega toimivatest virtuaalassistentidest, nt. Google Search, Alexa, Siri, Cortana. Nad on juba integreeritud enamikesse nutikatesse seadmetesse ja nagu kõige muuga, arenedatakse ka seda tehnoloogiat jõudsalt edasi. Esimesed kõne tuvastamise võimega masinad suutsid mõista ainult mõningaid sõnu. Näiteks Bell Labs'i 1952 ehitatud "Aubrey" suutis 90% täpsusega tuvastada numbreid 0-9, kui neid rääkis ta looja H.K. Davis(väiksema täpsusega, kui kõnelejaks oli keegi teine).

Masinõppe ja tohutu suure hulga kasutajate sisendit kasutades on tänaseks loodud hiiglaslikud kõne-andmebaasid. Tänu nendele suudavad modernsed virtuaalassistendid tuvastada erinevate tämbrite ja aktsentidega kõnelejate kõne väga täpselt ja neile vastata. 

Viimase paari aasta jooksul on virtuaalassistentide võimekus laienenud peaaegu igasse majapidamise ja tööelu aspekti. Saame ainult häälkäsklustega lülitada tulesid, vahetada kanaleid, saata meile, tõmmata tolmu ja teha kohvi. Inimesel endal pole varsti põhjust püstigi tõusta. 

Kasutatud allikad:

1. https://www.bbc.com/future/article/20170214-the-machines-that-learned-to-listen

Boonusena video "extremely simple" e-maili saatmisest aastal 1984, mille kogemata leidsin aga pakkus natuke naeru.