ITSPEA 2021

Valisin arvustamiseks "Infotehnoloogilise ühiskonna apokalüpsis? - Ülemaailmne elektrikatkestus" huvitava teemapüstituse tõttu. Suure ulmefännina olen ära näinud suure hulga apokalüpsisefilme ja harrastanud düstoopiazanri, seega olen isegi palju spekuleerinud igasuguseid võimalusi, kuidas meie ühiskonna nõrgad kohad meid alt võivad vedada ja kuidas me tagajärgedega toime tuleks.  Rühmatöö selgitas väga ülevaatlikult ära suuremad kitsaskohad ja ohud, mis meid kõige rohkem ähvardavad ja ka lühiaegsed tagajärjed. Kohati ütleks, et teemakäsitlus oleks võinud olla põhjalikum ja rohkem süvitsi lahata erinevaid elu valdkondi. Sest mitte ainult ei ole meil enam pea kunagi sularaha, ei hoia ka pangad enam andmeid pabervihikutes. Ma kindel ei ole aga julgen ennustada, et pangadki iga päeva lõpus kõikide kontode jääke välja ei prindi. Lisaks veel kogu krüpto- ja tavavaluuta maailma kokkukukkumine, raha väärtus kaoks täielikult. Inimesed, keda juba tegijateks tunnistatud, peavad kõike al...

Minu jaoks on suur IT-turvarisk ühiskonnale inimeste sotsiaalne manipuleerimine internetis või siis nende rumalusele toetudes ühiskonnas suurema kaose tekitamine. Seda ideed, et inimesed pahatahtlikult internetis inimeste hirmu, viha ja meeleheidet ära kasutavad ja õhutavad, loomaks suuri ühiskondlikke sündmusi, mis ühiskonda lõhestavad, võib pidada suuresti vandenõuteooriaks, kuid ma usun, et selles osas tasub olla ettevaatlik.  Kui me vaatame ka Eestis toimuvaid vaktsiinivastaste proteste Vabaduse väljakul, tekitab minus kõige rohkem ebamugavust täpselt samasuguselt prinditud posterite rohkus. See tähendab, et nendel protestidel on kellegi rahastus taga - need plakatid tuleb valmis printida ja inimestele jagada. Lisaks veel teatud võimsate inimeste Trumpilikult lihtsakoelised ja vihaõhutavad sõnumid ja emotsionaalsemad ongi üles köetud. Neid plakateid ja mustreid hakkasin ka märkama pärast seda, kui sain teada, et tuttava vanaisa võttis osa geivastasest protestist Vabaduse väljak...

Olles töötanud poolteist aastat ühes kindlustusseltsis ja mõned kuud kindlustusmaaklerina, olen saanud katsetada pea kõikide Eestis pakutavate kindlustusseltside müügiportaale.  Võin juba etteruttavalt mainida, et mitte ükski portaal isegi ei sarnanenud teisele ja kõik toimisid hoopis eri loogika alusel.  Loomulikul on mul välja kujunenud kallutatus seltsi poole, kus ma kauem töötasin. Selle müügiportaaliga on rohkem tööd tehtud ja kõik palju paremini selgeks saanud.  Teistega töötades küll aga pean mainima, et suur osa tööpäevast kulus programmidest aru saamiseks ja vajalike nupukeste leidmiseks. Kindlasti seltsi töötajal sellega probleeme tekib vähem aga maakleri jaoks, kes peab üle 7 erineva programmi töötama, mängiks rohkem intuitiivsusele/lihtsusele rõhku panev programm suurt rolli. Väga positiivselt on ühel seltsil organiseeritud liikluskindlustuste vormistamise süsteem. See on ka põhjus, miks nad endale on võitnud tõenäoliselt suure osa erijuhulistest kindlustustes...

Projekt, millest kirjutada olen otsustanud on Scribd. Scribd on e-raamatute ja audioraamatute kuutasuline teenus, mis pakub lugemiseks/kuulamiseks üle 60 miljoni dokumendi. Scribd alustas 2007. aastal lihtsalt dokumendi jagamise/võõrustamise platvormina, kui nende eesmärk oli luua süsteem, mis lubaks üles laadida dokumente ja eri seadmetel neid üheselt vaadata. Sealt edasi on ta püsinud pidevas arengus ja tänaseks on leidub seal kasutuseks tohutu valim raamatuid, audioraamatuid, dokumente, noodilehti, ajakirju ja palju muud 8.99€ kuutasu eest. Kuna tegemist on kuutasulise tarkvaraga, siis liigitub ta t arkvara, kui teenus (software as a service, SaaS)  ärimudeli alla. Lugedes, kuidas Scribd on saanud selliseks, nagu ta tänapäeval kasutatav on (ehk kuidas ta läbi aastate püsivalt arengus on püsinud ja jooksvalt funktsioone juurde saanud), siis arvan, et tegemist võib olla funktsioonipõhise arendusmudeliga. Funktsioonipõhise, sest mitte ainult ei ole arendatud olemasolevaid süsteeme,...

Minu silmis on erinevad mõisted ka lihtsalt professionaal ja oma ala professionaal.   Kui kellegi kohta öeldakse "Ta on oma ala professionaal", siis see sisendab palju rohkem usaldust selle inimese pädevusse. Lisandub eeldus, et ta ei ole lihtsalt töötaja, vaid teeb oma tööd innukuse ja tarmukusega. Oma ala professionaal on keegi, kelle arvamust ja sõnavõtte tasub arvesse võtta ja usaldada. See-eest ei saa öelda, et tavaline töötaja, kes on 10a. oma erialal tööd teinud, ei oleks professionaal, sest kuigi ta ei pruugi oma erialal luua palju uut väärtust, tegeleb ta sellega siiski rohkem, kui hobikorras. Ma arvan, et minu silmis käsitöölist ja oma ala proffi seovad ilmselge teotahe ja rõõm tööst. Kuid on oluline tunnistada, et nende vahele jääb palju inimesi, kelle jaoks "nii palju, kui vaja ja nii vähe, kui võimalik" motto paika peab. Nende puhul sõltub nende sissetulek vähem nendepoolsest väljundist, kui turuvõimalustest ja ülemist lage on raske murda. Sissetuleku j...

Intellektuaalvara litsentside ja autoriõiguste puhul omab oma rolli ka copyleft. Copyleft iseenesest nõuab, et intellektuaalvarast tuletatud looming läheks samade litsentside ja tingimuste alla, mis tema "emalooming." Copyleft on vägagi mõistlik element kogu autoriõiguste ja litsentside trallis. Leidub inimesi mõlemat masti: neid, kes müüvad insuliini patendi 1$ eest ülikoolile, et piirata monopoli ja neid, kes ühe viaali eest 30-250€ küsivad. Seega on copyleft väga kasulik jõustamaks esialgse autori soove tema töö ja loome viljade puhul.  Kuidas mõjutab copyleft litsentsivalikut, sõltub igast autorist endast. Copyleft võib olla tugev, kus ta kehtib ka kõikidele tuletistele aga võib ka olla nõrk, kus copylefti rakendumine sõltub tuletusmeetodist.  Näiteks rakendub väga tugevalt copyleft AGPL litsentsi puhul, kus on täielikult minimeeritud igasugune copyleftist möödahiilimine.  Väheke pehmemat varianti pakub GPL, mis on ikka tugeva edasikandumisklausliga, kuid lubab üle ve...